Lembit Luud
26.03.1938 - 06.04.2024
Rein jagas peielauas Lembitu ärasaatjatega oma meenutusi:
| |
Oleme siin Lembitu teekaaslased tema TPI sõpruskonnast. Lembituga koos hakkasime TPI-s õppima üle 63 aasta tagasi. Olime noored, korraldasime rühmaõhtuid, osalesime rühmakaaslaste pulmades – ka Lembitu ja Elle pulmas Täkumetsa külas.
Pärast TPI lõpetamist sai meist kokkuhoidlik sõpruskond energeetikuid, koondnimetusega OAS-65. Hakkasime kokku saama paar korda aastas nn kevad- ja talvesaunades, erinevates kohtades. Viimastel aastatel aga talvesauna asemel jõulueelsetel õhtutel erinevates Tallinna restoranides.
Lembit oli aktiivne osaleja, vaatamata sellele, et elas Tallinnast eemal. Viimane jõululõuna oli meil detsembris, kus ka Lembit osales. Pärast saaatsin Lembitu trammile, jätsime hüvasti ja Lembit läks Jõhvi bussile. Õhtul rääkisime telefoni teel ja ta ütles, et jõudis kenasti kohale. Nüüd peame kurvalt tõdema, et see viimane koosviibimine osutus Lembitu hüvastijätuks meiega!
Lembit oli tagasihoidlik ja rahulik kolleeg. Mulle meenub seik TPI sõjaväelaagrist Klooga polügoonil, kus meile kui tulevastele sapööridele õpetati lõhkamist. Enne lõhkamist pidime lõhkamiskohast kõik ära jooksma ja pärast pauku siis alampolkovniku juures jälle kogunema. Pärast pauku kogunesimegi, aga ülelugemisel selgus, et üks mees oli puudu - Lembit. Kõigil meeled ärevil, läks natuke aega ja siis tuli metsast stoilise rahuga välja Lembit.
Viimati rääkisin Lembituga tema sünnipäeval, 26. märtsil, kui ta oli Tartu haiglas – ta oli lootusrikas ja palus kõiki poisse tervitada.
Lembitu näol kaotasime hea sõbra ja kolleegi. Temast jääb väga hea mälestus.
|
|
