Jüri Kõomägi 09.08.1942-10.11.2023 63 aastat ühisteed Jüriga lõppes! Kurb, väga kurb! Igal meist omad mälestused Jürist, omad mõtted. Üks neist, meie raamatust: TP: Me kõik teame teda kirgliku motomehena, kes teab mootorrataste ja autode maa­ilmast õige palju, kui mitte kõike. Nüüd soliidses eas on tsiklid vist viimaks tahaplaa­nile jäänud. Ja fotograaf on ta kõva – ilusad looduspildid on selle kinnituseks. Võib olla on tal ka aktifotode kogu, aga arusaadavalt ei saa ta seda meiesugustele lõua­poolikutele näidata. Kui meil Erika õppehoones laboratoorne töö käsil oli ja muu­de riistade hulgas ka stopperid käepärast olid, korraldasime ajaviiteks hinge kinnipi­damise võistluse. Meie kõigi suureks üllatuseks suutis kõige kauem hingamata olla Jüri. Minu mälu järgi oli see umbes kolm minutit. Ei ole temalt küsinud, kas ta mitte enesetappu ei üritanud. Kohtasin hiljuti oma vana sõpra, kes töötas Jüriga samal ajal peamehaanikuna „Normas“. Tuli jutuks, et käisin just hommikupoolikul Jüril külas, mille peale ta kiitis Jüri omaaegset tegevust ventilatsioonisüsteemide kavandamisel: „Oli kiire tegija ja tema joonised olid väga korralikud.“ Mõnus oli seda kuulata. Jüri on alati üritustel kaasa lööv sõbralik kaaslane.

Meenutagem Jüriga koosveedetud hetki!