Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota’’ kostis ta, “see aeg on kiir küll tulema’’...     Lydia Koidula

Peiedel Hea sõbraga taas kord seltsimas /pärast kevadsauna 2012/