ILMAR ÖPIK

17. juuni 1917 - 29. juuli 2001

Ilmar Öpik in memoriam 29. juulil tabas eesti teadlasperet ja energeetikuid raske kaotus – lahkus manalateele akadeemik Ilmar Öpik – eesti energeetika grand old man, kelle tegevusega on lahutamatult seotud eesti põlevkivienergeetika areng ja mitme põlvkonna soojusenergeetikute koolitamine Tallinna Tehnikaülikoolis. Ilmar Öpik sündis Tallinnas 17. juunil 1917, tema isa Paul Öpik oli tuntud pangandustegelane, lelledest Armin ja Ernst Öpikust said rahvusvahelise mainega teadlased. Ilmar Öpiku haridustee kulges läbi Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi Tallinna Tehnikaülikooli, mille lõpetas cum laude insener-mehaanikuna 1940. Inseneritöö algas Franz Krulli tehase konstrueerimisbüroos, teadustöö aspirantuuri astumisega 1941 Tallinna Tehnikaülikoolis. Sõjakeeris viis Ilmar Öpiku Põhja-Uuralisse tööpataljoni, seejärel tööle insenerina Sverdlovski elektrijaama ehitusele. Saabudes tagasi Eestisse, sidus Ilmar Öpik oma tegevuse tolleaegse TPI-ga, mis sai talle töökohaks ligemale 45 aastaks. Öpiku teadusalane tegevus oli algusest peale pühendatud põlevkivi põletamise erisuste uurimisele ja põlevkivil töötavate katlaagregaatide loomisele. Sellega olid seotud nii kandidaadi väitekiri (1953) kui ka doktoritöö (1963). TPI-s juhatas ta 1958-1968 soojusenergeetika kateedrit, seejärel töötas seal professorina ja teadusnõukogu liikmena. Öpiku eestvõttel asutati 1960 TPI-s soojusenergeetika laboratoorium, mida ta juhendas aastaid. 1997. aastast oli ta emeriitprofessor, tegeledes aktiivselt Eesti energeetika arengu probleemidega. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Ilmar Öpik 1967, 1968-1977 töötas ta TA füüsika-, matemaatika- ja tehnikateaduste osakonna akadeemik-sekretärina, seejärel kuni 1987. aastani akadeemia asepresidendina. Aastatel 1984-1996 oli ta ajakirja ”Oil Shale” peatoimetaja. 1992 valiti Ilmar Öpik Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliikmeks. 1996 sai ta Eesti riikliku teaduspreemia, teda autasustati Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Ilmar Öpikul oli lai huvidering – purjetamine, tennis, suusatamine, kalastamine. Erakordselt köitev on tema mälestusteraamat ”Emeriitprofessori elu lugu ja mälestusi”. Ilmar Öpik võitles inseneritöö väärtustamise eest taasiseseisvunud Eestis. Oma pühendumisega teadusele ja inseneritegevusele jääb ta noorematele põlvkondadele säravaks eeskujuks. Mitme põlvkonna energeetikud ja kolleegid Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Teaduste Akadeemias langetavad sügavas leinas pea Ilmar Öpiku mälestuseks. Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituut, Eesti TA informaatika ja tehnikateaduste osakond EPL, 31.07.2001